8, 16 või 32GB RAMi – palju on siis ikkagi vaja?

Arvutit ostes või seda kokku pannes on oluline, et kõik komponendid oleksid tasakaalus. Lisaks muule pead jälgima, et valitud emaplaat toetaks soovitud protsessorit; et valitud toiteplokk oleks piisav arvuti kogujõudluse ülalhoidmiseks ja palju muud. Kindlasti tekib paljudel, ja seda eriti just esimest korda arvuti ehitamisega, küsimus mälu kohta. Mis värk sellega siis ikkagi on, palju seda RAMi vaja oleks?

Mis osa on mälul mängudes?

Igal mängul on suures koguses andmeid, mis arvuti pidevalt laadima ja uuendama peab. On oluline, et andmete kättesaadavus oleks võimalikult kiire ja selles osas tuleb appi kiire ja korraliku mahuga RAM. Muidugi on oluline ka teiste komponentide töötavus, näiteks kõvaketta või SSD. Rääkides aga infost, mis vajab jooksvat kättesaadamist, räägime tavalisest mälust arvutis.

Tänapäeval on asi õnneks palju lihtsam kui seda oli vanasti. 64-bitised süsteemid, mis toetavad rohkem mälu kui 32-bitised (kuni 4GB RAMi), on saanud normaalsuseks. Muidugi on ka 64-bitistel operatsioonisüsteemidel oma piir, kuid sinna me ei jõua veel niipea.

Mälusid on erineva mahuga

4GB mälu võib leida 32-bitiste operatsioonisüsteemidega koduarvutitest ja vanematest sülearvutitest. See ei ole kindlasti tänapäeval piisav mängimiseks.

8GB puhul on tegu kindla miinimumiga, millega üldse arvestada kui rääkida arvuti valimisest või ehitamisest mängimise eesmärgil. See kogus mälu on piisav võib-olla isegi, et enamik mängude jooksutamiseks kuid seda üsna madalatel sätetel, aga saab hakkama.

16GB on optimaalne tänapäeval kõikide mängude jaoks ning kui eelarve lubab, võiksid just 16GB mälu valida. Sellise koguse mäluga ei teki sul probleeme mitte ühegi mänguga, mis tänapäeval väljas on. Kui tausta pole väga palju mälu nõudvaid rakendusi, toimib kõik suurepäraselt. Ka 4K on 16GB mäluga täitsa võimalik.

32GB kogub järjest enam populaarsust nii mängurite kui ka teiste mälunõudvate programmide kasutajate hulgas. Inimesed, kes töötavad igapäevaselt video- ja fototöötluse kallal või tegelevad näiteks joonestusega või on lihtsalt väga võimsate arvutite armastajad, kindlasti valiks just 32GB mälu. Seda on kordades ja kordades rohkem kui ühele mängurile vaja on, aga kui eelarve lubab, siis miks mitte?!

Nii, et kokkuvõtvalt öeldes – kui võimalik, vali 16GB mälu mängimiseks, aga 8GB teeb ka esialgu töö ära!

Single-channel või Dual-channel?

Sellega on tänapäeval nii, et peaaegu kõik emaplaadid toetavad dual-channel mälusid, aga mängimisel see erilist võimekust juurde ei anna. Pigem on eeliseks võimalus kasutada teist mälu, kui üks kahest peaks lakkama töötamast ning koheselt välja vahetada ei saa. Nii, et ühesõnaga millestki ilma ei jää, kui mälud on pigem single- kui dual-channel.

On asju, mida pead enne monitor ostu kindlasti teadma

Mänguritele mõeldud monitore on tänapäeval väga palju erinevaid ning nii mõnelgi võib see segadust tekitada. Selles artiklis proovime anda kiire ülevaate sellest, millele peaks enne monitori ostu mõtlema ja kindlasti tähelepanu pöörama.

Resolutsioon

Üks esimesi elemente monitoride juures, mida märkad, on kindlasti resolutsioon. Suurem resolutsioon tähendab rohkem piksleid, mis omakorda tähendab detailsemalt kuvatavat pilti ekraanil.

Alati ei pruugi aga suurima võimaliku resolutsiooniga ekraan olla see kõige õigem valik. Tähelepanu peab kindlasti pöörama sellele, milline on arvuti võimekus, kus soetatavat monitori kasutama hakatakse. Otsustada tuleb, kas tähtsam on ilus pilt või rohkem kaadreid.

Mänguritel soovitame vaadata 1080p (FullHD) või 1440p (QHD/2K) monitoride poole, kui arvuti seda võimaldab.

Värskendussagedus

Värskendussagedust (refresh rate) monitoridel mõõdetakse hertsides (Hz). See näitab, mitu korda sekundis monitor pilti uuendab. Peale selle näitab kaadrisagedus, nii nagu nimi ka ütleb, mitu kaadrit sekundis monitor kuvada suudab. Mida rohkem, seda sujuvam ja parem on pilt.

Tavaliselt on monitoridel kaadrisageduseks 60, 144 või 240 Hz, aga leiab ka näiteks vahepealseid 75 ja 120 Hz monitore.

Kaadrisagedus on jällegi väga suhteline valik ning oleneb sellest, mida mängida eelistad ning kui palju kaadreid arvuti nendest mängudest välja suudab pigistada. Näiteks Counter-Strike: Global Offensive mängides on väga kõrge kaadrisagedus olulisem kui seda üksikmängudes.

G-Sync vs AMD FreeSync

Garanteerimaks parimat võimalikku pilti igas olukorras, tasub suurema eelarve olemasolul kindlasti vaadata G-Sync ja FreeSync monitoride poole.

Mõlema tehnoloogia eesmärk on eemaldada või vähendada ekraani rebimist (screen tearing). See on olukord, kus monitor ei näita kõiki kaadreid korrektselt vaid teeb seda osaliselt kaadrisageduse suure kõikumise tõttu.

Erilist vahet kummalgi tehnoloogial pole, kuid põhjusel, et G-Sync tehnoloogiat arendab Nvidia ning FreeSync on sisuliselt tasuta ja vabalt leviv, kipuvad G-Sync monitorid olema veidi kõrgema hinnaklassiga.

Paneelitehnoloogia

Tänapäeval kasutatakse monitorides kahte erinevat paneeli – TN või IPS.

IPS paneelide puhul on kuvatav pilt parema visuaaliga – ilusamad, erksamad ning täpsemad värvid ja laiem vaatenurk. Suur pluss TN paneeli puhul on aga võimalus kuvada rohkem kaadreid.

Siit videost saad selge ja visuaalse arusaama TN ja IPS tehnoloogiate erinevusest.

Reaktsiooniaeg

Piksli reaktsiooniaega mõõdetakse millisekundites ning see näitab, kui palju kulub pikslil sisse- ja väljalülitamiseks. Mida kiirem reaktsiooniaeg, seda sujuvam on pilt. Teisalt jälle võib kiire reaktsiooniaja korral tekkida pikslite udusus ehk motion blur, sest värvid ei jõua lihtsalt piisavalt kiiresti vahetuda.

Varem sai mainitud, et TN paneelitehnoloogiat kasutavad monitorid on võimelised kuvama rohkem kaadreid. Sama lugu on ka reaktsiooniajaga.

IPS paneelide kõige kiirem kuvatav reaktsiooniaeg on vaid 4ms, TN paneelide puhul aga 1ms, mis peaks olema iga mänguri eelistus. Seda eriti kiireloomuliste mängude mängimisel.

Ühendustüübid

Kui oled soetamas ekraani, millel 144 või juba 240 Hz, pead ühenduspesadele kindlasti tähelepanu pöörama. Nii mõnigi on teadmatusest kasutanud vale ühendust ning mängib 144Hz monitoril hoopis 60Hz-ga.

DisplayPort – suudab edastada kuni 144Hz 4K resolutsioonil
DVI – töötab hästi vanematel süsteemidel või näiteks 144Hz 1080p puhul
HDMI 1.4/2.0 – tavapäraselt kasutuses, kuid ei toeta nii kõrgeid kaadreid kui DP