Modern Warfare toob tagasi selle klassikalise Call of Duty tunde

Aasta oli siis 2007, kui välja lasti üks legendaarsemaid Call of Duty mänge üldse – Call of Duty 4: Modern Warfare. Mäng, mis teenis miljoneid ja pani aluse tänaseks miljardeid väärt Call of Duty seeriale.

Kahjuks on viimastel aastatel Call of Duty mänguseeria kesine või nõrgapoolseks jäänud. Need lihtsalt ei olnud enamus mängijate jaoks nii lahedad ja kaasahaaravad kui varasemad mängud. Kindlasti on neid, kes vaidleks vastu ja pooldavad kahe käega tulevikulaadset lendamist COD-i mängudes, nii nagu seda vahepeal tehti, aga klassika on siiski klassika. Nii on juba paar viimast aastat üritanud erinevad Call of Duty arendajad tulla tagasi maa peale ja seda sõna otseses mõttes – “Boots on the ground” nagu nad ütlevad.

Call of Duty: Black Ops 4, mis jõudis mängijateni eelmise aasta augustis jättis üksikmängu kõrvale ja keskendus hoopiski mitmikmängule ning tänu PUBG-le tuntuks saanud Battle Royale mängulaadile. Tänavu aga on Call of Duty üksikmäng tagasi ja seda eriti vägevalt. See lugu on imeline!

Lood, mis põhinevad tõsielul

Call of Duty: Modern Warfare üksikmäng keskendub CIA ja SAS töötajate tegevusele väljamõeldud riigis Urzikstan ja võitlusele terroristide grupeeringu Al-Qatala vastu. Mängijate ülesandeks on juhtida CIA ohvitseri Alex, SAS seersant Kyle Garricki ja hetkeks ka Urzikstani liidrit Farah Karim. Teiste hulgas, kuigi temaga mängida ei saa, on loos tagasi fännide lemmik SAS kapten John Price.

Nii nagu ikka Call of Duty üksikmängus, on mängija ülesandeks läbida erinevaid missioone, mis pole üldse kergete killast. Üks selleaastase Modern Warfare populaarsemaid missioone on “Clean House”. See viies osa kogu loost põhineb päriselt juhtunud olukorrast, kui 2011. aasta öösel rüüstati ja tapeti Osama Bin Laden. Lugu on teistega võrreldes süngem, aeglasem ja nõuab erilist tähelepanu just seetõttu, et seal on nii naisi kui lapsi. Sellise asja kogemine võib paljud pahviks lüüa ja mängib kindlasti emotsioonidega, kuid on järjekordne tõestus sellest, kui hästi võib üht mängu teha.

Call of Duty: Modern Warfare üksikmängust leiab mitmeid tõsielul põhinevaid osi ja jutte ning see tasub kindlasti proovimist. Nii head mängulaadi pole Call of Duty mänguseeria juba ammu näinud.

Mitmikmäng käib üle kivide ja kändude

Mitmikmäng Call of Duty’s on selline huvitav osa, kus veteranmängijatel on konkreetsed soovid ja detailid, mis igas väga heas COD-is olema peavad. Pole ime, et Modern Warfare COD4-s populaarne oli, kui sealsed kaardid ja mängu kulgemine oli lihtsalt suurepärane. Ei mingit passimist ega mängupoolset karistamist liigse jooksmise eest, kaardid olid selge ja konkreetse ideega – keegi ei jooksnud nagu peata kana ringi. Modern Warfare sel aastal astus ühe jalaga ämbrisse, aga samal ajal teise jalaga püsib kindlalt paigal.

Kuigi Call of Duty: Modern Warfare on värskendavalt mõnus pärast mitmeid üsnagi kesiseid ja igavaid osi selles seerias, ei saa ka see aasta üle ega ümber vigadest, kokkujooksmisest, ebapädevatest otsustest, ebareaalselt võimsatest püssidest ja muust sellisest.
Lisaks tavapärastele probleemidele, kus mäng lakkab töötamast või menüüs on mõni asi puudulik, on selleaastase Call of Duty üks suurimaid probleeme kaartide disain. Astuti eemale klassikalisest 3-liinilisest süsteemist, et oleks rohkem võimalusi liikumiseks ja taktikaliseks mängustiiliks. Selline mitme-liiniline disain andis aga kahjuks võimaluse väga heaks kohapeal istumiseks, kus hoiad ühte nurka ja ootad vastast, et ta siis maha kõmmutada. Jälle palju kisa ja paksu pahandust mängijate poolt. Uuendusena on sel aastal mängu karakterid ka eriti kärmed kõiki oma tegevusi kõva häälega karjuma nii, et isegi vastased kuulevad.

Ärme üldse räägi sellest, kuidas su tegelane üle kogu Piccadilly tänava Londonis karjub “Contact!” nagu ta oleks kedagi näinud, aga tegelikult oli see vaid mõni piksel vastase varbaid, mis kuskilt bussi alt paistis ja sina elu sees märganud poleks. Selline lärmamine nüüd küll taktikalist mängu ei toeta. Nii arvasid ka paljud teised ja tegid sellest suure kisa.

Õnneks on mängijaskond väga valjuhäälne – ehk isegi kõvemahäälsem kui karakterid COD:MW-s – ja Infinity Ward võtab tagasisidet kenasti kuulda. Palju on veel teha ja protsess käib edasi, aga tänaseks päevaks on muudetud nii röökivaid karaktereid, mängijate kiirust ja sammude valjusust kui ka lisatud uusi kaarte ja palju muud. Seda on ausalt väga hea näha. Infinity Ward ei kiirusta asju muutma järgides kõige kõvemini karjuvat seltskonda, aga samas ei jäta ka tähelepanuta selgelt problemaatilisti kohti nii relvade hulgas, mängulaadide puudumises kui ka lihtsalt kokkujooksmiste osas.

Mängijaskonna kuuldavõtmist tõendab ka asjaolu, et väidetavalt oli Infinity Ward (või Activision, sest nemad on rahalise poole ülemused) tahtnud luua süsteemi, kus relvad on kastide taga kinni, mille eest peab sisuliselt päris raha maksma. See info jõudis mängijateni ning kisa oli Redditis, sotsiaalmeedias ja tavameedias palju. Kuulujuttude järgi oli just halb tagasiside põhjuseks, miks tehti suured koosolekud, et arutada, mil viisil Call of Duty: Modern Warfare sel aastal tulu peaks tooma – otsustati Battle Pass’i kasuks. Seda aga esimese asjana mängu ei lisatud ning pole tehtud tänase päevani. Arendajate sõnul soovivad nad pakkuda kõigile võimalust puhtaks mängulustiks ning anda aega kõigega harjuda ja oma relvastust arendada enne, kui Battle Pass mängu lisatakse.

Call of Duty: Modern Warfare sisaldab üle 20 erineva kaardi ja rohkem kui 10 mängulaadi ning see pole veel kõik – Infinity Ward on lubanud (ja inimesed on leidnud erinvaid tõendeid) tuua uus kaarte ja mängulaade läbi terve aasta ja võib-olla kauemgi. See on kindlasti viimaste aastate parim Call of Duty mäng.