Sinu tee saab alguse 10 miljonit aastat enne esimesi inimesi

Millest sai inimkond kui selline alguse – oli see ahvilaadsetest elusolenditest, kes miljonite aastate jooksul kohanesid keskkonnaga nende ümber või oli selleks mõni ülemvõim kuskil teadmata kohas, kes meid Maa peale potsatas? Ancestors The Humankind Odyssey on üks väga teistmoodi mäng, mis sellele küsimusele justkui otseselt vastust leida püüab.

Ancestors The Humankind Odyssey on Patrice Desileti esimene mäng pärast seda, kui ta lahkus Assassin’s Creed seeria juurest. Arvestades Assassin’s Creed populaarsust, selle imelist lugu ja mängudisaini, peaks Ancestors olema võrdväärne AAA mängudega – vähemalt lootused ja ootused on küll kõrgele seatud.

Mängu põhiidee on rääkida lugu inimeste tekkimisest. Mängija ülesandeks on juhtida ahve – jah, mitmuses – läbi miljonite aastate arenedes, uut avastades ning õppides. Sina oled sõna otseses mõttes see, kes kujundab nende käitumismaneerid, paarilised uute ahvikeste tekkimiseks ja valib, mida ja kui kiiresti õppida. Sa mitte ainult ei puutu kokku nende füüsilise ja emotsionaalse poolega. Mis on väga huvitav Ancestors The Humankind Odyssey puhul, on võimalus arendada ahve rohkem inimahvideks ka närvisüsteemi poolest – sa õpid kasutama mõlemat kätt korraga, paremini aru saama hirmudest elukeskkonnas ning muidugi õpid sa ellu jääma, sest džungel ei ole mitte ainult ahvide päralt.

Avastades maailma läbi asjade katsumise, nuusutamise ja söömise, õpid sa aru saama, kuidas mäng töötab. Karakterid arenevad nii vaimselt, füüsiliselt kui ka vanuse poolest. Sinu ülesandeks on hoida elus ja kasvatada oma “suguvõsa”, saada järglasi, sest vanemad surevad lõpuks ära. Kui mängid piisavalt hästi, võid evolutsiooniliselt jätta vahele lausa miljon aastat, millega jõuad järjest lähemale inimeellastele.

Ancestors The Humankind Odyssey idee on väga lahe. See on midagi teistsugust ja huvitavat, sinu maailmavaade inimkonnale võib lausa muutuda. Ahvid kargavad okstelt okstele, puult puule, õpivad tundma söödavat ning arenevad füüsiliselt ja vaimselt, võib-olla võitlevad ka kiskjatega, aga kui see esimene lõbus faas on läbi, siis läheb asi käest. Ei tea, kas mängu tegijatel polnud selget visiooni või pidigi kõik nii minema nagu see mäng seda täna on, aga lõpuks on see üks suur grind – kõik see sama otsast peale, peaaegu otsast peale.

Paljudele mängijatele kindlasti jääb vajaka mängupoolsetest juhtnööridest. Mitte, et keegi peaks terve mäng näpuga näitama, kus ja mida ning kuidas teha, aga kuskile maale ju võiks. Kui mängu sisse laed, siis isegi seal on kirjas et keegi ei aita sind ja nii ongi. Võib-olla see on nii, sest ega ahvidki õppisid ja arenesid aeglaselt – mängus alustad sa 10 miljonit aastat enne inimesi.

Kõige paremini pole hakkama saadud ka mängu mehaanilise poolega – tähendab, kuidas nupud töötavad. Need töötavad, muidugi, aga kogu süsteem tundub justkui üle jala või laisalt tehtud olevat. Mängus on palju olukordi, mida tuleb kümme korda järjest teha, sest pole täpselt arusaadav, mis ette antud nuppudega teha tuleb. Selles mängus ei ole võimalik täpselt meelde jätta, mis mingi nupp teeb ja siis lihasmälu järgi neid vajutada. See kõik muutub olenevalt sellest, kus sa parasjagu asud. Mitte kõige hullem probleem, aga piisav, et olla veidikene tõrjuv ja ohkama ajav.

Ancestors The Humankind Odyssey on pärast esmast wow-efekti üks suur ühtede ja samade tegevuste läbikäimist sadu kordi. Iga kord, kui alustad mängu uuesti, alustad nullist vaadates cut-scene, mida ei saa vahele jätta. Iga kord, kui tekib mingi bug, alustad uuesti – nullist ja cut-scene’dega, mida ei saa vahele jätta. Kui sind paelub mängude graafiline pool, on Ancestors üks tõeliselt ilus mäng. Sellega nad said küll väga hästi hakkama, hea seegi. Kokkuvõtteks võiks öelda, et tegu on väga huvitava ideega ning mäng näeb suurepärane välja, aga pärast esimest paari tundi on lõbu läbi – tee sellest omad järeldused!