Esimene september on üha lähemal. See tähendab, et on aeg mõelda arvuti ostmisele järgmiseks õppeaastaks.
Enne ostmist on kõige tähtsam valida õige seadmetüüp – see pole sugugi nii lihtne ülesanne, kui võiks arvata.
Iga arvuti peamised parameetrid on protsessor, operatiivmälu maht ja videokaart.
Enne, kui hakkate uurima tehnilisi omadusi, mõelge sellele, kuidas seadet enamasti kasutatakse. Teksti konspektide, esitlustööde, tabelite koostamiseks ja interneti sirvimiseks pole vaja osta kallist arvutit. Tehniliste erialade üliõpilastele võib aga olla vajalik võimas arvuti, mis sobib jooniste ja kolmemõõtmelise modelleerimise jaoks.
Soovitame vaadata midagi Intel Core i3-12100F / i5-12400F või AMD Ryzen 5 3600/5500 vahemikku – need ei ole tippmudelid, kuid nende jõudlus on piisav mitte ainult kogu õppeperioodiks, vaid ka graafiliste redaktoritega töötamiseks.

Gaming PC Assist 4

Gaming PC Assist 1.1

Tõsisemaks tööks (ja muidugi ka mängimiseks) tasub vaadata kõrgema klassi protsessoreid, näiteks i5-12600KF, i5-14400F või Ryzen 7/9 või Core i7/i9 seeriaid.

Gaming PC Guard 4 – Powered by Asus

Gaming PC Battle 1.1

Operatiivmälu.
Kaasaegne standard arvutite jaoks on vähemalt 8 GB operatiivmälu. Sellest mahust piisab enam-vähem mugavaks interneti sirvimiseks, töötamiseks enamikes kontorirakendustes ja vähenõudlikes videomängudes. Optimaalselt võiks kohe võtta 16 GB, tõsisemaks tööks – 32 GB.
Videokaart.
Heaks valikuks võivad olla Radeon™ RX 6600 8GB, Nvidia RTX 3050 või AMD Radeon™ RX 6600 8GB – need rahuldavad tänapäevased jõudlusnõuded. Loomulikult, kui arvutit on vaja mängimiseks või tõsiseks graafiliseks/3D/video töötlemiseks, tuleb võtta võimsamad GeForce 3060/4060, 4060Ti, 4070 ja 4080 või AMD RX 7600 8GB/RX 7600 XT, RX 7800 XT 16GB, RX 7700 XT 12GB.
Ketas.
Traditsioonilise HDD ja SSD vahel on parem valida teine, sest SSD-d tagavad suurema süsteemi kiiruse ja kiire rakenduste laadimise. Ainsaks puuduseks on see, et SSD-d on tavaliselt üsna väikese andmemahuga: soovitame valida mudel mahuga 500 GB. Kuigi eelistatavalt võiks paigaldada kaks ketast: 500 GB SSD operatsioonisüsteemi jaoks ja 1 TB HDD andmete salvestamiseks. Või kohe 1 TB või suurem SSD.

Et süsteem töötaks sujuvalt, ilma igasuguste hangumiste ja mikrofrizzideta.

Asi on selles, et Windowsi viimastes versioonides teostavad operatsioonisüsteemi teenused taustal tohutul hulgal andmetega seotud toiminguid.

Kõvaketastel langeb jõudlus nende toimingute puhul, mis nõuavad kiiret juurdepääsu juhuslikele mälualadele, nende ehituse eripärade tõttu.

Sellest tulenevad süsteemi hangumised.

Ja kui veel käivitada programme või mänge süsteemikettalt (HDD), siis koormus kõvakettale suureneb märkimisväärselt.

SSD on palju kiirem kui HDD, mis võimaldab operatsioonisüsteemil kiiremini käivituda.

Millele tuleb tähelepanu pöörata graafikakaardi valimisel?
Nimi on esimene asi, millele tuleb tähelepanu pöörata. Selles sisalduvad põhilised andmed graafikakaardi kohta. Siit saab teada kaardi otstarbe, võimsuse ja toetatud tehnoloogiad.

Graafikaprotsessori tootja
Kõigi graafikakaartide nimi algab graafikaprotsessori (GPU) tootjaga. Graafikaprotsessoreid toodavad NVIDIA ja AMD. Intel toodab samuti graafikaprotsessoreid, kuid keskendub peamiselt serverilahendustele. 2022. aastal tõi Intel turule oma lauaarvutitele mõeldud kaardid kaubamärgi “ARC” all, kuid need ei suuda konkureerida NVIDIA ja AMD kiirenditega.
Perekond
See on nimi, mis näitab seadme otstarvet. Näiteks NVIDIA “TITAN” seeria kaardid on mõeldud närvivõrkude arendamiseks. AMD “Radeon PRO” seeria tooted on professionaalidele, kes loovad animatsioone, redigeerivad videoid 8K lahutuses jne.

Mängijatele ja kasutajatele, kes ei ole huvitatud keerulistest graafikaülesannetest, sobivad NVIDIA “GeForce” ja AMD “Radeon” perekonna kaardid. Järgnevalt keskendume just neile.
Tähistuse indeks
See järgneb kohe perekonna nimele ja näitab kaardi ligikaudset võimsust ja kaasaegsete tehnoloogiate tuge. NVIDIA tooteid tähistatakse kolme indeksiga:

GT – madal jõudlus, ei toeta viimaseid tehnoloogiaid. Kasutatakse ainult pildi kuvamiseks monitoril.
GTX – jõudlus vanemate mängude ja lihtsamate graafikaülesannete jaoks (fototöötlus, Full HD videomontaaž, põhiline 2D-modelleerimine).
RTX – tugi kõigile funktsioonidele, suurem arv CUDA-tuumade, kiirte jälgimine ja DLSS-silumine. Kasutatakse kaasaegseks mängimiseks ja professionaalseks graafikatööks.
AMD tooteid tähistatakse kahe indeksiga:

R – madal jõudlus, sobib ainult pildi kuvamiseks monitoril.
RX – mänguseria kiirendid. Toetab kõiki viimaseid tehnoloogiaid ja sobib kaasaegseteks mängudeks ja graafikatööks.
Põlvkonna number
Umbes iga kahe aasta tagant ilmuvad uued graafikakaartide põlvkonnad. Mida uuemad nad on, seda suurem on nende jõudlus. Näiteks NVIDIA GeForce RTX 4080, mis ilmus 2022. aastal, on 51% võimsam kui GeForce RTX 3080, mis tuli välja 2020. aastal.

NVIDIA graafikakaartidel tähistavad põlvkonna numbrit esimesed kaks numbrit nimes. Eelmise näite põhjal tähistavad arvud 40 ja 30 põlvkonda. AMD toodete puhul on põlvkonna number tähistatud esimese numbriga nimes. Näiteks AMD Radeon RX 6700XT puhul on põlvkonna number 6.

Seeria ja tähistus nime lõpus
Need näitavad kaardi konkreetset jõudlust. NVIDIA toodete puhul tähistatakse seeria numbreid nime viimaste kahe numbriga, AMD toodete puhul viimaste kolme numbriga. Näiteks AMD Radeon RX 6600XT puhul tähistab arv 600 seeriat. Mida suurem on seeria number, seda suurem on kaardi jõudlus. Näiteks GeForce RTX 4090 on 30% võimsam kui GeForce RTX 4080.

Tähistus nime lõpus näitab seadme “parandatud versiooni”. NVIDIA kaarte tähistatakse lõpulise “Ti” ja AMD kaarte “XT” lisandiga. Näiteks AMD Radeon RX 6800XT on 10% võimsam kui tavaline Radeon RX 6800.

Praktiline nime analüüs
Kokkuvõttes vaatleme NVIDIA GeForce RTX 4090 näidet. Nimi ütleb meile, et:

NVIDIA – graafikaprotsessor “rohelistelt”;
GeForce – seade on mõeldud mängimiseks ja graafikatööks;
RTX – kaardil on tugi kõigile viimastele funktsioonidele;
40 – uusima põlvkonna seade, ilmunud 2022. aastal;
90 – kõige võimsam adapter antud põlvkonnas.
NVIDIA puhul on seeria “90” kõige kõrgem. AMD toodetel on sarnane olukord. Nende kõige võimsamatel kaartidel on seeria “950”, näiteks Radeon RX 6950XT.

Kumb valida – NVIDIA või AMD
Määrake, milleks te graafikakaarti vajate. Kui vajate komponenti graafikatööks (videomontaaž, projekteerimine, fototöötlus, 3D-modelleerimine jne), siis valige kindlasti NVIDIA kaart. Miks just “roheliste” seade? Sest nende toodetel on stabiilne töö ja CUDA-tuumad.

Stabiilne töö tähendab vigade puudumist. Lagid, hangumised, programmitõrked – kõik need probleemid puuduvad NVIDIA graafikakiirenditel. AMD kaartidel esineb kasutajate sõnul sageli neid probleeme, kuid iga uue draiveri väljatulekuga olukord paraneb.

CUDA-tuumad on paralleeltöötluse tehnoloogia. See suurendab GPU jõudlust nii mängudes kui ka professionaalsetes ülesannetes. Paljud programmid on tihedalt integreeritud CUDA tehnoloogiaga. Näiteks Adobe Premiere Pro videomontaaži tööriistas on valik “GPU kiirendus Adobe Mercury Playback (CUDA) mootori abil”.

Kui teid huvitab mängimine, mitte professionaalne graafikatöö, siis otsustage, kas soovite mängida kiirte jälgimisega (DXR). Kui ei, valige AMD kaardid. Näiteks paljudes mängudes on Radeon RX 6600XT võimsam kui GeForce RTX 3060 10% võrra. Kuid see kehtib odavate ja keskklassi kaartide kohta. Tippseadmete puhul on liider NVIDIA. Nende 80 ja 90 seeria kaardid on võimsamad kui AMD 800, 900 ja 950 seeria kaardid.

Kui plaanite mängida kiirte jälgimisega, valige “roheliste” seadmed. Neil on võimsamad RT-tuumad, mis kiirendavad DXR tehnoloogiat. Kui lülitate kiirte jälgimise sisse Cyberpunk 2077 mängus GeForce RTX 3060 kaardil, langeb FPS 40%, samas kui Radeon RX 6600XT puhul langeb see 110%.

GTA 6 ilmub 2025. aastal — see tuleneb selle debüüdi treilerist. Konkreetset väljalaskekuupäeva ei ole Rockstar Games stuudio siiski veel teatanud. Mäng ilmub PlayStation 5 ja Xbox Series S/X konsoolidele — praegu on need kõik kinnitatud platvormid ametlikul veebisaidil.

GTA 6 sündmused leiavad aset Vice City linnas ja selle ümbruses, mis kuuluvad väljamõeldud Ameerika osariiki Leonida. Virtuaalse regiooni eeskujuks on Florida, ja linna loomisel on võetud eeskujuks Miami.

Kui palju GTA 6 kaalub, pole samuti teada, kuid juba praegu on selge, et see on märkimisväärne. Siiski, omal ajal levisid täiesti hullumeelsed “insiderid” — nagu mäng võtaks terve 750 gigabaiti! See on pehmelt öeldes ebatõenäoline. Kuid siiski tasub oodata, et GTA 6 jaoks tuleb eraldada 100-150 gigabaiti ruumi SSD-l.

Keskmised nõuded:
Protsessor: Intel Core i7-10700K või AMD Ryzen 7 5800X.
Videokaart: Nvidia GeForce RTX 3080 või AMD Radeon RX 6800 XT.
RAM: Soovitatav 32 GB.

Mäng töötab mootoril RAGE (Rockstar Advanced Game Engine).

Eemaldage vasak käsi näo juurest, sirutage selg. Ja lugege samm-sammult juhendit, kuidas arvuti taga olla, et ei tekiks enam soovi küürutada.
Selg ja kael.
Selga ja kaela tuleb hoida sirgena, kuid samal ajal peaks olema mugav. Ärge kallutage kaela ettepoole, et vältida vereringeprobleeme. Painutatud kaela eest maksate pingetundega peavaluga. Valige tool, mis võimaldab võtta õige poosi, pange alaselja alla padi.
Jalad.
Ei õnnestu selga ja kaela sirutada? Siis miski segab. Tõenäoliselt on jalad ebamugavalt paigutatud.
Õige asend eeldab, et jalad on põrandal kindlalt. Põlved peavad olema 90-kraadise nurga all painutatud.
Tool tuleb reguleerida kõrguse järgi. Kui see ei õnnestu, kasutage patju ja jalapinki.
Käed.
Käed peavad vabalt klaviatuuril lebama, randmeid painutamata.
Küünarnukid aga peavad olema 90-kraadise nurga all painutatud.
Silmad.
Optimaalne kaugus silmadest monitorini on 50-70 cm. Ekraani vaatamiseks ei tohi pead alla lasta ega üles tõsta.
Kui töötate kaua sülearvutiga ega saa ekraani ja käsi õigesti paigutada, võtke lisaklaviatuur ja kasutage sülearvutit monitorina.
Valgus.
Kui valgus langeb otse monitorile, tekivad ekraanile peegeldused, mis ärritavad silmi.
Seetõttu peab monitor olema töökohas paigutatud nii, et valguskiired ei langeks sellele.
Puhkus.
Arvuti taga ei tohi töötada või mängida kogu päeva. Tehke vähemalt pause päeva jooksul, iga tund sooritage keha ja silmade võimlemist ning pärast tööd kindlasti puhake aktiivselt.

FPS (frames per second) — see on parameeter, mis näitab, kui palju kaadreid sekundis teie arvuti mängu ajal kuvab. Mida kõrgem on FPS, seda parem on graafika ja täpsem mängija tegevuste reageerimine.

Mängurid püüavad suurendada FPS-i mängudes, et saada maksimaalset naudingut oma lemmikprojektidest. Selles artiklis vaatleme, kuidas kiirendada mängu ja suurendada FPS-i.

FPS-i mõjutavad tegurid mängudes
FPS sõltub arvuti omadustest ja mängusisestest seadistustest. Vaatame, milliseid parameetreid tuleb muuta, et vältida FPS-i langust.

Arvuti omadused
Põhikomponendid, mis mõjutavad FPS-i:

protsessor (CPU);
videokaart (GPU);
operatiivmälu (RAM);
kõvaketas (HDD või SSD).
Mida võimsamad on need komponendid, seda kõrgem on FPS mängudes.

Mängu seadistused
Seadistused, mida saab muuta mängu menüüs või konfiguratsioonifailis, määravad, kuidas mäng ekraanil välja näeb ja kuidas arvuti ressursse kasutatakse:

ekraani lahutusvõime;
graafika kvaliteet;
monitori värskendussagedus;
vertikaalne sünkroonimine (V-Sync);
silumispuhver (AA);
varjud ja tekstuurid.
Mida kõrgemad on need parameetrid, seda parem näeb mäng välja, kuid seda madalam on FPS. FPS-i suurendamiseks tuleb vähendada mängu seadistusi minimaalsele või teie arvutile või sülearvutile optimaalsele tasemele.