Apex Legendsi uus hooaeg toob nii uue tegelase Loba, uue Battle Passi kui ka palju muid suuremaid ja väiksemaid muudatusi

Uue Apex Legends hooaja algus Eesti aja järgi on 12. mai, kell 20.00. Muidugi võib erinevate viperuste tõttu see aeg nihkuda, kuid loodetavasti mitte.

Mida uut leiab 5. hooajast?

Uus Apex Legends tegelane nimega Loba, kes tahab Revenantile oma pere tapmise eest kätte maksta.

Muudatused kaardil, näiteks Kings Canyoni kõige populaarsem maandumiskoht Skull Town on vajunud, mõni teine koht jälle tõusnud.

Hooajalised ülesanded, esimese nimeks “The Broken Ghost”. Mängijate ülesandeks on leida üheksa tükki salapärasest esemest. Lisaks sellele on võimalik tavalistes mängudes leida 45 Treasure Packi (üks päevas).

5. hooaja Battle Pass koos 100 uue leveliga, milles nii Legendary skinnid, Apex Packid kui ka huvitavad Loading Screenid ja Music Packid.

Üksikmängu laad ei kaasanud piisavalt uusi mängijaid

Alates eilsest, 7. aprillist, on kolmikmängu kõrval Apex Legendsis ka duo ehk kahekesi mängimise võimalus. Seda nii vanal kaardil Kings Canyon kui uues Worlds Edge mängumaailmas.

EA kogukonna juht ehk community manager David rääkis sellest, kuidas paarismängu ehk duo lisamine Apexisse on mängule mõjunud positiivsemalt kui üksikmäng. Seda nii järjekorras mängu oodates kui tiimitöös. Viimase uuendusega (4.2) on Duo püsivalt Apex Legendsis saadaval, seega võta sõber kaasas millal iganes soovid ja mängi – see ei kao kuskile. Kahjuks aga ei saa Duo olema osa Ranked mängulaadist.

Mis saab üksikmängust ehk solo modest? Seda ei tule, kinnitab EA kogukonna juht David. Hea uudis on see, et nad ei ole täiesti maha matnud võimalust tuua solo tagasi limiteeritud ajaks nagu seda tehti eelmine aasta, kuid Apexi disaini arvestades ei sobi üksikmäng jäädavaks mängulaadiks.

“Me disainisime mängu tegelased meelega selliselt, et nad toetaks tiimitööd – üksikmängus on tegelaste erinevad võimalused täiesti kasutud,” kirjutab David foorumis. Lisaks sellele ei aidanud üksikmängu lisamine kaasa uute mängijate tulekule Apexisse, mis on üks põhilisi argumente üldse, mis puudutab erinevate laadide testimist mängudes.

Sellest, mida David veel rääkis ning, mis uuendused ja muudatused tõi kaasa Apex Legends 4.2 uuendus, saad lugeda siit!

VALORANT kinnine beeta saab alguse 7. aprillil

Riot Games on lõpuks teada andnud, millal jõuab mängijateni võimalus kogeda nende uut mängu VALORANT. Seda, et täisversioon mängust jõuab kõigini eeldatavasti selle aasta suvel, me juba teame, aga nüüd on teada ka esimene kinnise beeta alguskuupäev.

VALOROANT beeta saab alguse 7. aprillil, kuid selleks, et saada võimalust mängu kinnisest beetast osa võtta, tuleb eelnevalt mõned sammud läbida.
Et Riot Gamesi uues CS:GO/Overwatchi-sarnasest 5v5 laskmismängust osa saada:
– tee Riot Games konto siin
– ühenda Riot Games konto Twitchiga
– kui VALORANT beeta alguse saab, vaata seda mängivaid striimereid Twitch.tv-s, mis annab sulle võimaluse saada ligipääs VALORANT kinnisele beetale

Kui kaua see kestab, seda hetkel ei tea keegi – tasub Riot Games ametlikel kanalitel silm peal hoida.

Uus mäng Witcheri seerias ei ole otsene järg Witcher 3-le

Kohtumisel ajakirjanike teatas CD Projekt juht Adam Kiciński plaanidest alustada tööd uue Witcheri kallal koheselt pärast kaua oodatud, kuid juba korra edasi lükatud, Cyberpunk 2077 väljatulekut.

Kiciński märkis, et neil on juba paigas üsna selge eesmärk uue Witcheri puhul, küll aga ei saa see olema see järg nende hittmängule Witcher 3: Wild Hunt, samuti ei saa selle nimi ilmselt olema Witcher 4.

Suur osa praegu Cyberpunk 2077 kallal töötavatest tiimidest jääb endiselt selle juurde, küll aga suunatakse väike osa sellest uue Witcheri arendusse.

Kuigi rohkem detaile CD Projekt juht ei jaganud, võib olla kindel, et uus Witcher jõuab mängijateni pärast PlayStation 5 ja Xbox Series X avalikustamist ning loogilise käiguna arendatakse uut mängu just uue generatsiooni konsoole silmas pidades.

Pärast mitmeid hilinemisi on Fortnite uus hooaeg lõpuks alguse saanud

Fortnite võib olla maailma üks suuremaid mänge, aga nemadki ei pääse probleemidest. Mitmete hilinemiste tõttu oli Fortnite Chapter 2 esimene hooaeg kõige pikem hooaeg üldse. Nüüd aga on lõpuks Epic Games asjad joonde saanud ning teise peatüki teine hooaeg samuti väljas. Mida vägevalt sealt leiab?

Nagu videost näha, on seekordne hooaeg spioonitemaatiline pakkudes erinevates variantides tegelasi Meowscles nimelisest inimkassist vabalt muudetava Mayani välja. Lisaks sellele on Battle Passis veel ka “salajane” tegelane, Deadpool.

Natukene World of Warcrafti stiilis on seekord mängijatel vaja valida, kas nad on Ghost või Shadow poolel. Sellega kaasnevad omad ülesanded, mille täitmisel saad 1500 VBucksi.

Hoides saladuslikku temaatikat on Epic Games lisanud Fortnite luksusliku jahi, varjumiskohad mägedes, saare ja agentide peakontori. Pärast nelja kuud täiesti muutmatuna seisnud kaart tundub väga uus, huvitav ja saladuslik!

Teise peatüki teine hooaeg peaks kõigi eelduste kohaselt lõppema 10 nädala pärast ehk 30. aprillil.

Nüüd on õige aeg kaaslasele Apex Legendsit õpetada

Sõbrapäev – aeg, mil pööratakse erilist tähelepanu oma kaaslasele või parimale sõbrale – toob endaga Apex Legendsisse kaasa paljude oodatud duo ehk paarismängu.

Esimest korda 2019. aasta novembris kaheks nädalaks ilmunud duo ehk paarismängu laad tuleb korraks tagasi. Selle nädal aega (11-18 veebruar) kestva perioodi jooksul, mil duosid on võimalik mängida, saavad kõik mängu sisse logijad Valentines 2020 badge’i. Lisaks sellele avaneb võimalus teenida topelt XP (kuni 20 000 XP päevas) ja saada relvadele amulette.

Kõigele sellele lisaks leiab Apex Legendsi mängusisesest poest soodushinnaga eelmisel aastal avalikustatud Heart skinni Longbow DMR-le ning Love of the Game bänneri.

Battle Passi süsteemil tulu teenimine on uskumatult edukas

Activision Blizzardil oli hiljuti 2019. aastat kokkuvõttev majandusaruande tutvustamine. Selle sisuline eesmärk on investoritele ja teistele ettevõttega seotud inimestele anda ülevaade firma finantsaasta kuludest ja tuludest.

Firma teatel teenisid nad eelmisel ehk 2019. aastal kokku 3.3 miljardit dollarit väiketehingutelt ehk microtransactionsitelt tänu sellistele tuntud mängudele nagu Call of Duty, Overwatch, Hearthstone, Warcraft ja teised.

Activision Blizzardi juhi sõnul oli mängijate kasv tänu Call of Duty kaasamisele ülimalt edukas ning plaan on kasvamist jätkata.

Tundub, et Call of Duty mängusisese tuluteenimise vahetamine Fortnites populaarseks saanud Battle Passi vastu oli õige samm ja seetõttu võib üsna kindlalt öelda, et selline mudel jätkub ka tulevikus nii Call of Duty’s kui teistes uutes mängudes selle ettevõtte ja ka teiste poolt.

Planet Zoo hõlmab endas rohkem kui lihtsalt armsaid loomi

Planet Zoo on Jurassic World Evolution ja Planet Coasteri tegijate, Frontier Developments, uusim simulaator väga sarnane Zoo Tycoonile. Mängija ülesandeks on ehitada ja hoolt kanda loomade eest ehitades nende elutingimustele sobivaid aedike, pakkuda külalistele võimalust raha kulutamiseks erinevates joogi- ja söögikohtades ning neid harida loomade ja keskkonna teemadel.

Need, kes on varem mänginud simulaatoreid, kus haldamine on suur osa mängust, võivad juba ette kujutada, millega tegu. Lisaks eelmainitud ülesannetele peab mängija silma peal hoidma loomade heaolul olles kindel, et nende elukeskkond alustades taimedest ja lõpetades veekogude ning kivide ja isegi vaateplatvormidega, on igale loomale kohane. Kõike seda muidugi eesmärgiga meelitada kohale võimalikult palju külalisi ning teenida kasumit.

Planet Zoo sisaldab endas päris mitut mängulaadi – Career, Franchise, Challenge ja Sandbox. Nii, et kõigile on midagi olenemata sellest, kas tahad mängida üksinda, sõltuda teistest mängijatest üle maailma või lasta fantaasial lennata muretsemata raha pärast.

Career Mode nagu arvatagi võib, on täis hulganisti erinevaid loopõhiseid missioone, mille eduka täitmise korral on võimalik saada kuni kolm tähte – pronks, hõbe ja kuld. See on mängulaad, kus mäng läbi jutustavate tegelaste juhatab sind esimestest sammudest kuni päris oma loomaaia tegemiseni. Seda kõike maailma erinevates paikades, kus loomaaia temaatika on asukohapõhine ja seda sama ka seal elavate loomade puhul.

Franchise mängulaad on Planet Zoo variant mitmikmängust, aga seda omal moel. Nimelt ei näe sa mängus sees olles teiste inimeste loomaaedu (Kuigi neid on võimalik eraldi külastada), aga loomade valik nende ostmisel oleneb kaasmängijatest üle maailma küll. Planet Zoo’s on Animal Market, mis on sisuliselt nagu loomapood, kus valikus kõiksugu tegelasi Bengali tiigrist ja hiidpandast erinevate tarantlite ja sisalikeni välja. Kõik 76 looma, mis mängus on, pole Franchise laadis kogu aeg saadaval. Nende olemasolu ja sealhulgas ka hind, mida maksma pead, sõltub paljuski teistest mängijatest. Kui mängus on ülesanne üles kasvatada väljasuremisohus loomi, et neid siis vabadusse lasta, võivad väga heade näitajatega loomad olla üüratult kallid. Kel aga vahendeid nende soetamiseks, siis see on kindlasti seda väärt.

Challenge mängulaad on peaaegu nagu Career, aga seda rohkem konkreetsetele peadmurdvatele ülesannete täitmisele suunatud osa.

Sandbox nagu teistest mängudestki tuttav, on võimalus ehitada ja soetada loomi mõtlemata sellele, kas vahendeid antud tegevusteks on. See on parim võimalus lasta oma fantaasial lennata ja miks mitte katsetada, kuidas loomaaed välja võiks näha. Selles mängulaadis on võimalik välja võtta ka erinevad eluolustiku sobivuse näitajad, mis tähendab, et võid aedikutesse asetada just selliseid taimi, kive ja muid objekte, mida ise soovid. Loomadel pole neist sooja ega külma. Muudes mängulaadides on seda õigesti teha väga oluline!

Planet Zoo on väga hea näide sellest, kuidas teha korralikku majandamissimulaatorit. Kuigi mitmed detailid erineva informatsiooni saamiseks on kohati puudulikud või neid peab otsima mööda menüüsid liikudes, on üldiselt tegu väga hea võimalusega õppida ja kaasa aidata loomaaia elanike heaolule.

Kõik, mida mängija valitud loomade jaoks vaja on, ei ole lihtsalt niisama kättesaadav – neid tuleb uurimistöö käigus avastada. Nii näiteks peab uurima loomade toitumist ja veetarbimist, meelelahutuselemente ja samuti nõuab aega erinevate aedikute uurimine (Igaühel neist on oma vastupidavusklass, üleronimisvõimalused, väljanägemine ja sobivus loomadega), toidu- ja joogiputkade leidmine ning haiguste avastamine, mis aitab loomadel haigusi ennetada või neist kiiremini lahti saada.

Teha on Planet Zoo’s palju ja kui aedikuid ning eksponaatkastikesi on liiga palju, võib kogu majandamine justkui üle pea minna – kes on järglasi ootamas, kel on liigsete külaliste pärast stress, mõni on aediku katki teinud või üle roninud ja põgenenud, sest see pole liiga kõrge ja nii edasi. Kusjuures väga oluline aspekt mängus on sugulusaretus, mida tuleb vältida. Mängija peab silma peal hoidma sellel, et paaritumine ei toimuks nö. veresugulastega.

Kokkuvõtteks on tegu ühe kõige ilusama loomadega seotud simulaatoriga üldse. Mängijal on võimalus palju juurde õppida iga 76 looma kohta (Neid tuleb kindlasti tulevikus juurde), lasta enda fantaasial lennata ehitades teeradu külalistele ja töötajatele ning mõeldes, kuidas võiksid loomad asetseda ning millised peaksid olema nende aedikud või kogu loomaaia üldvaade. Mängija peab hoolt kandma nii loomade kui külaliste heaolu eest ja võimalusel loomad loodusesse vabaks laskma. Seda eriti juhul, kui tegu on väljasuremisohus liigiga.

Modern Warfare toob tagasi selle klassikalise Call of Duty tunde

Aasta oli siis 2007, kui välja lasti üks legendaarsemaid Call of Duty mänge üldse – Call of Duty 4: Modern Warfare. Mäng, mis teenis miljoneid ja pani aluse tänaseks miljardeid väärt Call of Duty seeriale.

Kahjuks on viimastel aastatel Call of Duty mänguseeria kesine või nõrgapoolseks jäänud. Need lihtsalt ei olnud enamus mängijate jaoks nii lahedad ja kaasahaaravad kui varasemad mängud. Kindlasti on neid, kes vaidleks vastu ja pooldavad kahe käega tulevikulaadset lendamist COD-i mängudes, nii nagu seda vahepeal tehti, aga klassika on siiski klassika. Nii on juba paar viimast aastat üritanud erinevad Call of Duty arendajad tulla tagasi maa peale ja seda sõna otseses mõttes – “Boots on the ground” nagu nad ütlevad.

Call of Duty: Black Ops 4, mis jõudis mängijateni eelmise aasta augustis jättis üksikmängu kõrvale ja keskendus hoopiski mitmikmängule ning tänu PUBG-le tuntuks saanud Battle Royale mängulaadile. Tänavu aga on Call of Duty üksikmäng tagasi ja seda eriti vägevalt. See lugu on imeline!

Lood, mis põhinevad tõsielul

Call of Duty: Modern Warfare üksikmäng keskendub CIA ja SAS töötajate tegevusele väljamõeldud riigis Urzikstan ja võitlusele terroristide grupeeringu Al-Qatala vastu. Mängijate ülesandeks on juhtida CIA ohvitseri Alex, SAS seersant Kyle Garricki ja hetkeks ka Urzikstani liidrit Farah Karim. Teiste hulgas, kuigi temaga mängida ei saa, on loos tagasi fännide lemmik SAS kapten John Price.

Nii nagu ikka Call of Duty üksikmängus, on mängija ülesandeks läbida erinevaid missioone, mis pole üldse kergete killast. Üks selleaastase Modern Warfare populaarsemaid missioone on “Clean House”. See viies osa kogu loost põhineb päriselt juhtunud olukorrast, kui 2011. aasta öösel rüüstati ja tapeti Osama Bin Laden. Lugu on teistega võrreldes süngem, aeglasem ja nõuab erilist tähelepanu just seetõttu, et seal on nii naisi kui lapsi. Sellise asja kogemine võib paljud pahviks lüüa ja mängib kindlasti emotsioonidega, kuid on järjekordne tõestus sellest, kui hästi võib üht mängu teha.

Call of Duty: Modern Warfare üksikmängust leiab mitmeid tõsielul põhinevaid osi ja jutte ning see tasub kindlasti proovimist. Nii head mängulaadi pole Call of Duty mänguseeria juba ammu näinud.

Mitmikmäng käib üle kivide ja kändude

Mitmikmäng Call of Duty’s on selline huvitav osa, kus veteranmängijatel on konkreetsed soovid ja detailid, mis igas väga heas COD-is olema peavad. Pole ime, et Modern Warfare COD4-s populaarne oli, kui sealsed kaardid ja mängu kulgemine oli lihtsalt suurepärane. Ei mingit passimist ega mängupoolset karistamist liigse jooksmise eest, kaardid olid selge ja konkreetse ideega – keegi ei jooksnud nagu peata kana ringi. Modern Warfare sel aastal astus ühe jalaga ämbrisse, aga samal ajal teise jalaga püsib kindlalt paigal.

Kuigi Call of Duty: Modern Warfare on värskendavalt mõnus pärast mitmeid üsnagi kesiseid ja igavaid osi selles seerias, ei saa ka see aasta üle ega ümber vigadest, kokkujooksmisest, ebapädevatest otsustest, ebareaalselt võimsatest püssidest ja muust sellisest.
Lisaks tavapärastele probleemidele, kus mäng lakkab töötamast või menüüs on mõni asi puudulik, on selleaastase Call of Duty üks suurimaid probleeme kaartide disain. Astuti eemale klassikalisest 3-liinilisest süsteemist, et oleks rohkem võimalusi liikumiseks ja taktikaliseks mängustiiliks. Selline mitme-liiniline disain andis aga kahjuks võimaluse väga heaks kohapeal istumiseks, kus hoiad ühte nurka ja ootad vastast, et ta siis maha kõmmutada. Jälle palju kisa ja paksu pahandust mängijate poolt. Uuendusena on sel aastal mängu karakterid ka eriti kärmed kõiki oma tegevusi kõva häälega karjuma nii, et isegi vastased kuulevad.

Ärme üldse räägi sellest, kuidas su tegelane üle kogu Piccadilly tänava Londonis karjub “Contact!” nagu ta oleks kedagi näinud, aga tegelikult oli see vaid mõni piksel vastase varbaid, mis kuskilt bussi alt paistis ja sina elu sees märganud poleks. Selline lärmamine nüüd küll taktikalist mängu ei toeta. Nii arvasid ka paljud teised ja tegid sellest suure kisa.

Õnneks on mängijaskond väga valjuhäälne – ehk isegi kõvemahäälsem kui karakterid COD:MW-s – ja Infinity Ward võtab tagasisidet kenasti kuulda. Palju on veel teha ja protsess käib edasi, aga tänaseks päevaks on muudetud nii röökivaid karaktereid, mängijate kiirust ja sammude valjusust kui ka lisatud uusi kaarte ja palju muud. Seda on ausalt väga hea näha. Infinity Ward ei kiirusta asju muutma järgides kõige kõvemini karjuvat seltskonda, aga samas ei jäta ka tähelepanuta selgelt problemaatilisti kohti nii relvade hulgas, mängulaadide puudumises kui ka lihtsalt kokkujooksmiste osas.

Mängijaskonna kuuldavõtmist tõendab ka asjaolu, et väidetavalt oli Infinity Ward (või Activision, sest nemad on rahalise poole ülemused) tahtnud luua süsteemi, kus relvad on kastide taga kinni, mille eest peab sisuliselt päris raha maksma. See info jõudis mängijateni ning kisa oli Redditis, sotsiaalmeedias ja tavameedias palju. Kuulujuttude järgi oli just halb tagasiside põhjuseks, miks tehti suured koosolekud, et arutada, mil viisil Call of Duty: Modern Warfare sel aastal tulu peaks tooma – otsustati Battle Pass’i kasuks. Seda aga esimese asjana mängu ei lisatud ning pole tehtud tänase päevani. Arendajate sõnul soovivad nad pakkuda kõigile võimalust puhtaks mängulustiks ning anda aega kõigega harjuda ja oma relvastust arendada enne, kui Battle Pass mängu lisatakse.

Call of Duty: Modern Warfare sisaldab üle 20 erineva kaardi ja rohkem kui 10 mängulaadi ning see pole veel kõik – Infinity Ward on lubanud (ja inimesed on leidnud erinvaid tõendeid) tuua uus kaarte ja mängulaade läbi terve aasta ja võib-olla kauemgi. See on kindlasti viimaste aastate parim Call of Duty mäng.

Kaheksa aastat hiljem tulevad EA mängud Steami tagasi

Aastal 2011 viis EA kõik oma mängud Steamist enda platvormile Origin, nüüd aga on asjad jälle muutumas. Jedi: Fallen Order on esimene uus EA mäng, mis jõuab Steami, seda 15. novembril. Sellele lisanduvad veel sellised üksikmängija mängud nagu Sims 4 ja Unravel Two.

Kõigile tuntud mitmikmängud Apex Legends, Battlefield V ja FIFA 20 on vaid mõned neist, mis samuti oma sammud Steami seavad. Kusjuures, Steami ja Origini mängijad – olenemata sellest, mida eelistad – saavad koos mängida. Need aga jõuavad Steami kasutajateni alles järgmisel aastal, seega mõni kuu vähemalt peab veel ootama.

Loomulikult on EA ja Valve koostöös lisandumas Steami ka EA Access, mis annab mängijatele võimaluse igakuise väikse tasu eest tervel hulgal (üle 200) erinevaid mänge mängida või neid proovida. Seda ka täiesti uute EA mängude puhul.

EA juht Andrew Wilson sõnas oma kõnes investoritele, et järgmine Battlefield (Battlefield 6) tuleb ajavahemikus 1. aprill 2021 – 31. märts 2022, mis on EA järgmine eelarveaasta. Samuti rääkis ta soovist uue generatsiooni konsoolidel – PlayStation 5 ja Xbox Project Scarlett – lasta end sisse elada ja areneda enne, kui uued mängud nendel avalikuks saavad. Seniks aga jääb EA keskenduma Battlefield 5 arendusele ning eriti suures fookuses on Apex Legendsi viimine mobiilile ning Hiina.

NBA 2K20 on hea, aga saab tunduvalt paremini

Suure korvpallisõbrana on nagu sisemine kohustus igal aastal ikka ja jälle uut NBA 2K seeriat mängida. Mida lähemale uue korvpallimängu väljatulekule, seda rohkem infot lekib ning asi kisub põnevaks – uus mootor, detailsemad mänguplaanid, parem AI ja nii edasi. Kuidas on tunne mängides 2K kõige uuemat mängu NBA 2K20?

Selleaastase mängu puhul keskenduti väga palju erinevatele tuntud näitlejatele ja korvpalliga seotud inimestele, kellega koostöös arendati MyCareer’i. Teiste hulgas löövad kaasa sellised nimed nagu Idris Elba, Scottie Pippen, LeBron James ja Mark Cuban.

MyCareer on loopõhine mängulaad, kus sinu loodud korvpalluril on võimalus ülikoolist edasi minna oskusi näitama NBA-sse. Ühel mängul aga saab tiimikaaslane viga, mis jätab ta pikaks ajaks ratastooli taastuma. Probleem tekib, kui vigastatud sõbralt ja tiimikaaslaselt võetakse vigastuse tõttu ära stipendium. Loo peategelane – Che, kellega sa mängid – sellega rahul pole ja protesteerib. Kuna Che suur unistus on loomulikult NBA-sse saada, siis palju eelneval õnnetusel siiski ei peatuta ja Che püüab saada ühte enda valitud tiimidest. See umbes kahetunnine lugu on üks paremaid, mis 2K kunagi teinud on. Sa oleks nagu päriselt selle loo osa. Kõik sinu otsused tulevad läbimõeldult püüdes anda endast parima tiimikaaslastele, aga hoolitsedes ka enese eest.

MyCareer on minu jaoks olnud alati üks NBA 2K seeria parimaid osi, mulle lihtsalt meeldib kellegi arengut näha ja kasvada tundmatust korvpallisõbrast suureks staariks. See aga pole kaugeltki mitte ainus osa mängust.

MyGM, kus sinu ülesandeks on juhtida kogu korvpallitiimi tööd, on samuti läbinud uuenduskuuri. Uus punktisüsteem paneb su iga päev uute valikute ette – kas sa tahad arendada suhteid mängijatega või hoopis töökaaslastega, võib-olla soovid sa rohkem saada aimu mängijatest, keda tulevikus endale värvata ja palju muud. Oluline on see, et nüüd pead sa oma otsused eriti hästi läbi mõtlema.

MyLeague on endiselt see hästi läbimõeldud võimalus juhtida oma tiimi mitmeid aastaid, detailsemalt kui kunagi varem. Eesmärk on olla parim, mis see muu olema peaks, aga päriselt midagi uut sel aastal MyLeague’st kahjuks ei leia. Ma pole ka eriline MyLeague mängija nii, et võib-olla minu jaoks tundub see lihtsalt kesine ja teise jaoks mitte, aga NBA 2K20 MyLeague mind seda rohkem mängima ka ei kutsu.

MyTeam on jällegi teine tera. Samuti mitte mängulaad, millele ma väga keskendunud oleks, aga uus kraam tundub huvitav. Näiteks on nüüd MyTeam’is Evolution kaardid, millega saad olemasolevate mängijate statistikat tõsta ning arendada mängijaid jäädavalt paremaks kui nad algselt olid. Samuti on muudatuse läbinud 3v3 Triple Threat, kus sul on võimalus saada seda paremaid auhindu, mida paremini sa mängid. Üleüldse on 3v3 mängimine hea viis rahulikumaks ja kodusemaks korvpalli mängimiseks – kui tihti sa ikka sõpradega 5v5 teed?! Muidugi leiab selles mängulaadis hulgaliselt väikseid mänge, mis annavad MyTeam’is kasutamiseks punkte. Mainimata ei saa ka jätta Limited Time üritusi, mille eesmärk on sind ikka ja jälle tagasi tuua, sest võimalused teenida suuri summasid punkte ei jää sinna igavesti. Tähendab, jääb ikka, aga mängud muutuvad – sa ei taha ju neist ilma jääda?

Neighborhood ehk naabruskond on uus (aga hea) vana. See on ausalt üks vägevamaid aspekte NBA 2K puhul, kus mängijatel on võimalus kokku koguneda ja mängida korvpalli, arutada maailmaasju ja liikuda näiteks rulaga mööda tänavaid käies poest poodi, minnes palga järgi või trenni. Ka discgolfi saab mängida, kui tänavanurgalt selle üles leiad.

Neighborhood on üldiselt täpselt sama nagu eelmine aasta, aga võrreldes eelmise aastaga on mängu tagasi lisatud kunagine Park Rep. Mängides naabruskonna parkides korvpalli tõuseb sinu Rep seda enam, mida paremini sa mängid. See on nagu süsteem, millega endale korvpallurite ringis nimi teha – sa näed, kes on hea ja kes mitte. Loomulikult on Rep-i kasvatades saadaval ka erinevad auhinnad ning mida kõrgem su Rep on, seda paremaks need lähevad. Noh, nii nagu ikka!

Kui NBA 2k20 alles välja tuli, oli sel probleeme rohkem kui vaja olnuks. Erinevad osad mängus laadisid kaua – mõnel lausa 15-20 minutit, mis kõlab ebareaalselt. Mängijad ei saanud enda MyCareer tegelast korralikult arendada, sest badged (Märgid, mis arendavad mängija oskusi) ei arenenud ja igast muud jama, kel kui palju ebaõnne oli. Sel aastal on aga väga hästi välja tulnud see tõelise korvpalli tunnetuse toomine mängijateni ekraanide taga. Mäng näeb realistlik välja, publik on elevil ning enam ei näe 90% pealtvaatajaist kõik üht ja seda sama valget särki kandmas, mängijate liikumine on sujuvam ja realistlikum kui kunagi varem.

Suure muudatusena tõi 2K selleaastase NBA 2k puhul mängu kiiruse alla. Enam ei jookse keegi ühest väljaku otsast teise nagu sprinter sadat meetrit, aga seda 70 korda järjest. Mäng jookseb mõnusamalt, keegi ei lenda ringi ning mängijate vastupidavus saab üsna kähku otsa. Vastupidavuse pidurdamine tekitas NBA 2K20 mängijate hulgas vastakaid arvamusi – ühed kiitsid muudatuse heaks just realistliku mängu pärast, teised olid valjuhäälselt selle vastu, sest tegu on videomänguga, kus mängijad ei peaks tunduma kui tinapommid. Tundub, et kisa oli piisavalt, sest mängijate vastupidavust ja seega ka mängu kiirust kohendati. Õnneks ei tehtud seda ülemäära palju ning NBA 2K20 on endiselt realistlikum kui kunagi varem korvpall videomänguna olnud on.

Viimaks väärib mainimist ka WNBA ehk naiste korvpall, mis esimest korda mängu ajaloos nüüd ka NBA 2K’s olemas on. Ausalt, see on Visual Conceptsil suurepäraselt välja tulnud. Mängides meeste ning naiste korvpalli on erinevus tuntav. Need animatsioonid, mängijate väljanägemine ja isegi juuste füüsika teevad 2K esimesest proovist naiste korvpalliga suurepärase alguse. Natukene kahju, et WNBA piirdub vaid Play Now osas mängimisega, aga hea seegi.

Võttes kõik eelnevalt öeldu kokku, on NBA 2K20 päris hea, aga võiks olla parem. Alati saab paremini, aga selleaastane väljalase lonkab ühte jalga arvestades, kui palju jama oli mänguga enne “esimese päeva uuendust”. Seegi uuendus tuli tegelikult hoopis neli päeva hiljem.

Mängu MyCareer lugu on kohati lühike, aga parim, mis tänase päevani kirjutatud ja loodud on. Selle mängulaadi enda mängija arendamine on tehtud lihtsamaks ja vastuvõetavamaks, mida on tore näha.
Teised mängulaadid on samuti läbinud suuremaid ja väiksemaid uuendusi, mis mind nii väga ei kõiguta, aga tore näha siiski.
Animatsioonide, palli füüsika ja realistliku korvpalliga on toimunud korralik hüpe ja areng on märgatav. Lõpuks saab mängida WNBA, mis on väga-väga lahe ning loodetavasti arendavad nad seda järgmiseks aastaks edasi.

Korvpallisõpradele soovitan ma kindlasti soetada NBA 2K20. Jah, see algus oli üle kivide ja kändude ning mäng on täis erinevaid variante, kuidas kukrut tühjendada, aga keegi ei pea seda tegema. NBA 2K20 on väga palju parem seal, kus seda kõige rohkem oodata – realistliku korvpalli mängimisel. See tunne lihtsalt, et sa mängiks nagu päris korvpalli (st mängijad ei ole reaktiivlennukid ning pall pole tinapomm) on nii hea, et pärast selle ülevaate avalikustamist lähen ma nüüd oma mängijat MyCareer’is edasi arendama.

 Sinu tee saab alguse 10 miljonit aastat enne esimesi inimesi

Millest sai inimkond kui selline alguse – oli see ahvilaadsetest elusolenditest, kes miljonite aastate jooksul kohanesid keskkonnaga nende ümber või oli selleks mõni ülemvõim kuskil teadmata kohas, kes meid Maa peale potsatas? Ancestors The Humankind Odyssey on üks väga teistmoodi mäng, mis sellele küsimusele justkui otseselt vastust leida püüab.

Ancestors The Humankind Odyssey on Patrice Desileti esimene mäng pärast seda, kui ta lahkus Assassin’s Creed seeria juurest. Arvestades Assassin’s Creed populaarsust, selle imelist lugu ja mängudisaini, peaks Ancestors olema võrdväärne AAA mängudega – vähemalt lootused ja ootused on küll kõrgele seatud.

Mängu põhiidee on rääkida lugu inimeste tekkimisest. Mängija ülesandeks on juhtida ahve – jah, mitmuses – läbi miljonite aastate arenedes, uut avastades ning õppides. Sina oled sõna otseses mõttes see, kes kujundab nende käitumismaneerid, paarilised uute ahvikeste tekkimiseks ja valib, mida ja kui kiiresti õppida. Sa mitte ainult ei puutu kokku nende füüsilise ja emotsionaalse poolega. Mis on väga huvitav Ancestors The Humankind Odyssey puhul, on võimalus arendada ahve rohkem inimahvideks ka närvisüsteemi poolest – sa õpid kasutama mõlemat kätt korraga, paremini aru saama hirmudest elukeskkonnas ning muidugi õpid sa ellu jääma, sest džungel ei ole mitte ainult ahvide päralt.

Avastades maailma läbi asjade katsumise, nuusutamise ja söömise, õpid sa aru saama, kuidas mäng töötab. Karakterid arenevad nii vaimselt, füüsiliselt kui ka vanuse poolest. Sinu ülesandeks on hoida elus ja kasvatada oma “suguvõsa”, saada järglasi, sest vanemad surevad lõpuks ära. Kui mängid piisavalt hästi, võid evolutsiooniliselt jätta vahele lausa miljon aastat, millega jõuad järjest lähemale inimeellastele.

Ancestors The Humankind Odyssey idee on väga lahe. See on midagi teistsugust ja huvitavat, sinu maailmavaade inimkonnale võib lausa muutuda. Ahvid kargavad okstelt okstele, puult puule, õpivad tundma söödavat ning arenevad füüsiliselt ja vaimselt, võib-olla võitlevad ka kiskjatega, aga kui see esimene lõbus faas on läbi, siis läheb asi käest. Ei tea, kas mängu tegijatel polnud selget visiooni või pidigi kõik nii minema nagu see mäng seda täna on, aga lõpuks on see üks suur grind – kõik see sama otsast peale, peaaegu otsast peale.

Paljudele mängijatele kindlasti jääb vajaka mängupoolsetest juhtnööridest. Mitte, et keegi peaks terve mäng näpuga näitama, kus ja mida ning kuidas teha, aga kuskile maale ju võiks. Kui mängu sisse laed, siis isegi seal on kirjas et keegi ei aita sind ja nii ongi. Võib-olla see on nii, sest ega ahvidki õppisid ja arenesid aeglaselt – mängus alustad sa 10 miljonit aastat enne inimesi.

Kõige paremini pole hakkama saadud ka mängu mehaanilise poolega – tähendab, kuidas nupud töötavad. Need töötavad, muidugi, aga kogu süsteem tundub justkui üle jala või laisalt tehtud olevat. Mängus on palju olukordi, mida tuleb kümme korda järjest teha, sest pole täpselt arusaadav, mis ette antud nuppudega teha tuleb. Selles mängus ei ole võimalik täpselt meelde jätta, mis mingi nupp teeb ja siis lihasmälu järgi neid vajutada. See kõik muutub olenevalt sellest, kus sa parasjagu asud. Mitte kõige hullem probleem, aga piisav, et olla veidikene tõrjuv ja ohkama ajav.

Ancestors The Humankind Odyssey on pärast esmast wow-efekti üks suur ühtede ja samade tegevuste läbikäimist sadu kordi. Iga kord, kui alustad mängu uuesti, alustad nullist vaadates cut-scene, mida ei saa vahele jätta. Iga kord, kui tekib mingi bug, alustad uuesti – nullist ja cut-scene’dega, mida ei saa vahele jätta. Kui sind paelub mängude graafiline pool, on Ancestors üks tõeliselt ilus mäng. Sellega nad said küll väga hästi hakkama, hea seegi. Kokkuvõtteks võiks öelda, et tegu on väga huvitava ideega ning mäng näeb suurepärane välja, aga pärast esimest paari tundi on lõbu läbi – tee sellest omad järeldused!

Taskukohase hinnaga mängurihiir nii vasaku- kui paremakäelistele

Mõni aeg on nüüdseks meie viimasest Roccati ülevaatest mööda läinud, aeg on uue kallale asuda. Nende AIMO tooteseeria ei väsi üllatamast.

Roccat Kova AIMO on eelkõige väga mitmekülgne hiir. Oled sa vasaku- või paremakäeline, Kova AIMO on oma hea hinna ja ergonoomilise disainiga igale mängurile asjalik sõber.

Mitmekülgsusele lisab hoogu ka igaühele vabalt kättesaadav tarkvara Roccat Swarm, mis pakub võimalust muuta hiire kõiki aspekte. Me teame, kui oluline on kasutajamugavus nii riist- kui ka tarkvaraliselt ja Roccat on sellega samuti väga hästi toime tulnud.

Roccat Kova AIMO on minimalistlik hiir, mille puhul on suurt rõhku pandud selle puhtale disainile. Hiire pehmed kurvid ning õrn puudutus 16.8 miljonist värvist RGB valgusena on lihtsalt suurepärane valik mänguritele, kes hindavad mugavust ja samas tagasihoidlikumat disaini. Viise, kuidas inimesed on harjunud hiirt käes hoidma, on väga erinevaid, sealjuures olles kindel, et liigutused on võimalikult täpsed. Kuigi Roccat Kova AIMO on tõeline maiuspala vasakukäelistele, on see hiir ka tänu oma disainile suurepärane peopesa toetaja. Nii ei väsi sinu käsi ära ka pärast mitmetunnist mängumaratoni.

Nagu eelnevalt mainitud, on Roccat Kova AIMO mõeldud nii vasaku- kui paremakäelistele. Sellele eesmärgile põhinedes on nad asetanud mõlemale hiire poolele kaks samasugust pöidlaklahvi. Lisaks on rulliku juures klahv DPI muutmiseks, mis tänapäeva mänguritele mõeldud hiirte puhul pigem tavapärane nähtus.

Roccat on tuntud “easy-shift” funktsiooni poolest. Selle eesmärk on anda võimalus võtta hiirest kõik, mis vähegi võimalik. Kasutades Roccat Swarm tarkvara, saad selle funktsiooni abil luua endale lühikombinatsioone, eelsalvestatud sätteid mängudeks või näiteks makrosid.

Suurema osa sellest 99g hiire kaalust tekitab Pro-Optic Sensor R6, mis on tänu huvitavale tehnoloogiale võimeline kahekordistama 3500DPI kuni 7000-ni. Vau! Enamus inimesi ei tee nii kõrge DPI-ga midagi, aga numbrid on üllatavalt suured.

Ahjaa, ei saa üle ega ümber Roccat Kova AIMO põimitud juhtmest. See pole mitte ainult väike detail, mis teeb kogu toote välimuse kümme korda ilusamaks, vaid lisab ka töökindlust. Põimitud kaabel on midagi, mille peaks standardseks enda toodete puhul tegema kõik, kes tegelevad hiirte või klaviatuuride tootmisega.

Kokkuvõtteks on tegu hulgaliste võimalustega ja taskukohase mängurihiirega, mis mõeldud kõigile olenemata sellest, mis hiirt käes hoiad. Roccat Kova AIMO on suurepäraselt hakkama saanud tagasihoidliku kuid siiski korraliku RGB valgustusega, toeka ja multifunktsionaalse tarkvaraga hiire jaoks ning väga mugava ja ergonoomilise disainiga. Väga mõnus!

Roccat Kova AIMO leiad kahes erinevas värvivalikus Photopointi veebipoest hinnaga 59.99€!

Valge Roccat Kova AIMO

Must Roccat Kova AIMO

Fotod: ROCCAT

E-spordi professionaalidele suunatud 240Hz monitor

Kes vähegi e-spordi vastu huvi on tundnud, teab kindlasti sellist firmat nagu BenQ ja nende e-spordile keskendunud, ning seda eelkõige just professionaalsel tasemel, brändi ZOWIE.

Mõni aeg tagasi saime enda käsutusse nende 240Hz värskendussageduse ja 1ms reageerimiskiirusega professionaalsetele mänguritele suunatud ZOWIE XL2546 monitori. Selle suurimaks eeliseks teiste ees on DyAc (Dynamic Accuracy) tehnoloogia, mille eesmärk on FPS mängudes selgema pildi edastamine olukordades, kus iga väiksemgi liigutus loeb – näiteks relvaga spray’mine.

ZOWIE tooted on tuntud oma väga lihtsa ja pigem tagasihoidliku disaini poolest. Ei üleliigseid vilkuvaid tulukesi ega muid lisavidinaid, mille eest rohkem tasu võimalik küsida.

Nende kohati igav disain on aga väga kindla eesmärgiga – ZOWIE keskendub monitori heale töökindlusele, mitte väliselt lahedale tootele. Tähtis on, et need kõige rohkem e-sporti oma aega investeerivad kliendid rahul oleks – selle tulemuslikkust näitab ZOWIE monitoride väga aktiivne kasutamine erinevatel e-spordiüritustel- ja võistlustel üle kogu maailma.

ZOWIE XL2546 on väga ilusa minimalistliku disainiga. Monitori jalus on korraliku kaaluga vastupidavast materjalist koos väikese ringikujulise auguga nende puldi ehk S-Switchi jaoks. Selle asemel, et erinevaid menüüsid monitoril olevatest nuppudest taga otsida ja sättida vastavalt vajadusele, on sul võimalik salvestada kindel arv profiile ja neid S-Switchilt ühe nupuvajutusega muuta. Väga lihtne, kiire ja konkreetne.

Lisaks väikesele puldile ja selle pesale alusel, on monitori jala keskel ringikuline auk, mis mõeldud juhtmete mugavamaks ja ilusamaks sättimiseks. Nii on töölaud (või mängulaud) puhtam ja viisakam. Kui tahad oma kõrvaklappe kuskile mugavalt sättida, siis XL2546 monitori vasakul pool on ka selleks sisse ehitatud “toetuspulk”.
Monitori vasakult küljelt leiab veel lisaks kõrvaklappide toetupulgale ühe paari USB 3.0 pesasid ning kõrvaklappide ja mikrofoni pesad. Kui soovid oma monitoriga õue jalutama minna või liigud ürituselt üritusele, siis kergeks transportimiseks on BenQ lisanud monitori peale mõnusa koha tootest kinni hoidmiseks ja selle kandmiseks – väike, aga kindlasti asjalik lisa.

Toote allosast leiab hunniku erinevaid porte – mikrofonipesa, mini USB S-Switchi ühendamiseks, DVI-DL port, HDMI ja HDMI 2.0 ning muidugi DisplayPort 1.2 ja USB 3.0. Et 240Hz monitorist ka tegelikult need hertsid kätte saada pead kasutama HDMI 2.0 või DisplayPort 1.2 pesa.

Kusjuures huvitava detailina, mida igalt monitorilt ei leia, on ZOWIE XL2546-l küljepaneelid. Nende eesmärk on kaitsta monitori valguse peegeldumise eest, mis võiks mängupilti segada; lisaks annab see ka natukene privaatsust juurde, kui see peaks muret tekitama.

Nagu eelnevalt mainitud on ZOWIE XL2546 üks parimaid omadusi nende DyAc tehnoloogia, mille eesmärk on vähendada liikuvate objektide udusust. Sellest võidavad eriti need, kes mängivad selliseid FPS mänge nagu Counter-Strike: Global Offensive või Overwatch.

DynamicAccuracy või DyAc sätet saab muuta kolme erineva astme vahel – Premium, High ja Off. Premium puhul on heledus palju suurem ning valge valgem. High ning Off puhul on tegemist peaaegu identsete valikutega. Kindlasti sõltub selle tulemus mängust, kus DyAc-d kasutada.

Black eQualizer on järgmine tehnoloogia, mis suunatud eSpordi mänguritele. Antud monitoril saab seda sättida 0-20 sammu vahel nii, et võimalus leida sobiv on suur. Selle eesmärk on tumedamad alad pildil heledamaks teha, et paremini näha, mis pimedates koridorides või varjus toimub. Black eQualizer on väga kasulik näiteks just PlayerUnknown’s Battlegroundsi mängides, kus nähtavus on tähtsam kui midagi muud. Liiga kõrge Black eQualizeri kasutamine kahjuks teeb värvid väga tuhmiks ning kohati on pilt isegi kehvem ja vähem arusaadavam kui ilma, aga see kindlasti oleneb mängust ning igaühe enda maitsest ja teiste seadete kooslusest.

Color Vibrance monitoril, millel seadistamissamme samuti 20, annab igaühele võimaluse seadistada värvide küllust nii nagu tema seda täpselt soovib. Puudub igasugune vajadus erinevaid programme kasutada, mis ühel või teisel moel ei pruugi isegi kõikides mängudes väga hästi töötada. Kui kõik oma meele järgi paika pandud, saad selle salvestada profiilina, et S-Switch puldi kaudu see enne mängumaratoni ühe nupuvajutusega tööle panna.

Kokkuvõtteks peab ütlema, et sellise hinnaklassiga 240Hz monitor ei ole kindlasti kõigi jaoks. Väga sügavalt professionaalsetele mänguritele keskendutud toote puhul pole sel ühtegi RGB valgustust, ei suuri logosid ega muud, mis tähelepanu mängimiselt ära võtaks.

ZOWIE XL2546 puhul on tegu väga hea monitoriga neile, kes suudavad hinnata 240Hz võlu ja teavad, mis on selle väärtus mängimisel ning kui palju sellega saadakse eelist teiste ees. Monitor on väga hõlpsalt paika sätitav, ergonoomiline ning huvitavate ja vajalike tehnoloogiatega nagu DyAc, Black eQualizer ja Color Vibrance varustatud toode. Asjaolu, et selline monitor on professionaalsetel espordi võistlustel mängijate poolt lausa nõutud peaks ütlema nii mõndagi selle tegeliku väärtuse kohta. Otsus on Sinu!

Olles nii 144Hz kui ka 240Hz BenQ omanik võib öelda, et kuigi 240Hz monitori puhul pole muutus silmaga ehk niivõrd hästi nähtav, on see kindlasti tuntav. Erinevus 240Hz ja 144Hz vahel on väiksem kui minna 60Hz-lt 144 või 240Hz peale, mis on ka loogiline. Kindlasti ei saa öelda, et erinevus tuntav poleks – seda eriti mängude puhul, kus FPS on väga kõrge ning kogu mängus toimuv tempokas.

Mängides Counter-Strike: Global Offensive, PUBG või näiteks Overwatchi, on pilti silmadel mugavam jälgida. Kuna tegemist on laskmismängudega, kus nii enda sujuvad liigutused kui ka kogu olustiku väiksemgi liikumine oluline, tuleb kindlasti kasuks just 240Hz monitori kasutamine. See lihtsalt on midagi sellist, mida pead oma silmaga nägema ning oma käega katsuma, et saada osa sellest kogemusest.

Kõrgemate hertsidega monitori kasutamine annab eelise nende ees, kel sellist monitori pole. Kindlasti on oluline teada, et parima kogemuse osaliseks selliste monitoridega saab vaid mängudes, mida arvuti suudab kõrgetel kaadritel järjepidevalt jooksutada.

Fotod: BenQ, erakogu

AMD avalikustas 16-tuumalise Ryzen 3rd Gen protsessori

AMD president ja tegevdirektor Dr. Lisa Su tõdes oma E3 kõnes, et pärast Computexil tehtud esitlust küsiti tema käest “Kas see on kõik?”, viidates AMD 12-tuumalisele R9 3900X protsessorile, mille nad sel üritusel avalikustasid. Nii see aga pole – mängukonverentsil E3 tuli AMD päevavalgele väga heade uudistega nii protsessorite kui ka graafikakaartide vallas.

Kui eelmisel kuul toimuval Computexil avalikustas AMD uue Zen 2 põhjal toimivad 7nm protsessorid, siis nende uus Ryzen 9 3950X on “maailma kõige esimene 16-tuumaline protsessori mänguritele”. Eelmise kuu maiuspalaks olnud R9 3900X on 12-tuumaline CPU koos 105W TDP ja maksimaalselt 4.6GHz boost clock. See jõuab poelettidele 7. juulil, 16-tuumaline Ryzen 9 3950X aga alles septembris.

16-tuumaline Ryzen 9 3950X on maksimaalseks boost clock‘iks 4.7GHz, kusjuures seda kõike täpselt samuti 105W TDP juures, mis on suurepärane saavutus. Eriliseks teeb veel 3950X see, et kui sul on juba praegu Ryzen süsteem, siis emaplaati uuendada pole vaja, kuna see töötab AM4 platvormil.

Nagu tulemustelt näha, on AMD Intelist lihtsalt üle astumas. Väiksema raha eest rohkem võimsust – kes sellest ära ütleks?!

Uus Ryzen 9 3950X saab ilmselt olema liiga võimas ja võib-olla ka liiga kulukas, kui me räägime keskmisest mängurist. Selle $749 hind ei ole just eriti kõrge arvestades tipp-tasemel Inteli protsessoreid – küll aga on selline protsessor suunatud pigem streameritele, kel on kahe arvutiga streamimine vastukarva. Sisuliselt $500 eest kättesaadav Ryzen 9 3900X on rohkem kui küll ja seda väga soodsa hinnaga. Saavad huvitavad ajad olema – mida on Intelil vastu pakkuda?

Loodame, et kõik, mis puudutab uute protsessorite ja tarkvara omavahelist tööd, saab kiired ja valutud lahendused. Pole saladus, et Intelil ning Nvidial on selles osas parem toetus ning nende toodetega vähem lahkarvamusi riist- ja tarkvara vahel. AMD andku endast parim, et kõik laabuks sujuvalt nii arvutimänguritele kui ka tulevastel muudel platvormidel, kus AMD kindlasti oma võimsate protsessoritega esindatud saab.

AMD-l on tegelikult terve rida erinevaid protsessoreid ning nende protsessoritega varustatud arvuteid leiab ka meie veebipoest.

Näiteks leiab AMD toodete hulgast selliseid võimsamaid CPU-sid nagu AMD Ryzen 3 1200, AMD Ryzen 3 1300X, AMD Ryzen 3 2200G, AMD Ryzen 5 2400G, AMD Ryzen 5 2600X, AMD Ryzen 7 2700 ja AMD Ryzen 7 2700X. Uuematest protsessoritest AMD-lt võib leida Ryzen Threadripperid (1900x, 1920x ja 1950x), mis aga mõeldud väga võimsate 3D jms protseduuride läbiviimiseks.

Kas Sa tunned huvi Ryzen protsessoritega varustatud arvutite vastu? Meil on Sulle midagi näidata!